Põlva vanaisa juubel ja vanaema sünnipäev.

Lõunast hakkasime asju pakkima ja ennast riidesse toppima, et minna Põlva vanaisale juubelile ja vanaemale sünnipäevale. Kuna neil on sünnipäev üle päeva siis nad ikka peavad oma sünnipäevi koos.Saabusime Põlvasse ja nii kui riided seljast said sain ka laualt kohe ühe õuna haarata. Mulle jubedalt õunad meeldivad. Tegelikult mulle puuviljad enamus meeldivad.

Jagasin ka õuna oma onutütrega. Tegelikult plaanisin, et ta sööks koore õuna pealt ära ennem ja siis saan õuna edasi süüa, muidu need koored kipuvad kurku minema. Aga tegelikult olen ma üks lahke poiss.

Siin aitame Mirtel Mileeniga onu Martinil vanaema avatud kinki kokku panna.

Siia pildile said peaegu kõik lapselapsed vanaisal ja vanaemal, kui üks siiski on puudu. Aga meie oleme need kõige nooremad.

Vanaisa sünnipäeval oli tore. Siis oli mul juba see kõrvatagune imevidin tööle pandud ja ma sain ka praktiseerida vanaisa ja teiste hääli, mida ma arvan kas ma ikka varem kuulnud olin.

Olen juba tubli...

Rolandil on nüüd olnud implantaat sisselülitatud juba 1k ja 2nädalat. Alguses kui talle esimest korda implantaat sisselülitati siis meil erilisi reaktsioone ei olnud, kuigi püüdsime väga neid tähele panna. Hea oli see, et Roland lubas väga hästi saatjat ja mikrofoni ja protsessorit enadale külge panna.Kui koju jõudsime siis avastasime, et kas protsessor on praak igaljuhul ta ei lasknud ennast välja lülitada (muidugi helistasin kohe arstile-mis toimub) nemad olid kohe nõus järgmisel päeval jälle ülevaatama. Tuli välja, et vahe juhe ei töötanud. Kodus polnud ka probleemi, et ta neid ära kakuks. Aga kaks nädalat hiljem hakkas Roland juba oma nimele või siis minu(kui ema ) häälele reageerima. Kuigi ikka vähe. Kolmandal nädalal tuli meie issi Norrast koju ja hommikul pani Rolandile süntesaatori mängima(mis tegi ise muusikat) ja meie rõõmuks hakkas ta ennast nagu tantsu sammul jõnksutama natuke (ohh seda õnne meile) siis tuli onu meile külla ja lasi ukse kella ja ennäe Roland kohe hakkas natuke sinnapoole vaatama- tundus, et asi hakkab liikuma. Siis tuli meile ka nagu ise enesest kolm sõna emme, mõmmi ja mam-mam(tahan süüa). Kuigi loomad meil on kõik mõmmid- aga hea seegi.Issi on meil ka emme. Aga teised inimesed meil emmed ei ole.
5 novembril 2009 programmeeriti uuesti st pandi uued ja tugevamad programmid protsessorisse, siis oli kohe näha, et laps ka midagi saab aru, ta isegi reageeris kui Piret(programmeerija) teda teisest ruumist kutsus ja kuulis ka kui seal kolistati- seda oli tõesti kohe hea vaadata- meil oli hea meel. Nüüd kodus ta isegi vahest kuuleb ka keeldusid ja ei tee kui ei lubata. Aga nagu ikka nii väike laps siis ikka tahab teha seda mida tema parasjagu tahab.

Praeguseks tuleb teise tuppa kui hüüan teda nii, et ta mind ei näe. Iga päevaga on Roland hakanud omas keeles palju rääkima, millest küll aru ei saa aga vähemalt suhtleb palju. Eks teeme ka kõvasti selgitustööd, mis on mis ja kes on kes.

Tähtis päev 06.10.2009

Hommikul tuli vanaema mind hoidma, kuna emme pidi kooli minema. Alguses olin küll õnnetu aga teadsin, et emme tuleb lõunaks koju. Pidime emmega minema minu kõrva protsessorit programmeerima. Kui emme koju tuli sain lõunaks süüa ja panime riidesse, et minna arsti juurde. Emme vist oli nii elevil, et unustas videokaamera maha siis unustas minu joogitopsi maha ja lõpuks avastas, et lutti ka kaasas ei ole. Sõitsime uuesti koju ja võtsime minu asjad. Lõpuks olime arsti ukse taga. Siis kutsuti meid sisse ja mulle anti igasugu huvitavaid mänguasju. Lõpuks pandi mulle saatjarõngas pea külge ja kõrva külge läks mikrofon ja protsessorisse programmeeriti kohe mitu programmi (mida emme siis hakkab kodus iga nädal kõrgemaks tõstma, et ma saaksin paremini kuulata või kuulda ja kuulma õppida). Siis lasti ka minul kuulata. Hetkel tundus, et äkki oli midagi- kuid mänguasjad olid huvitavamad ja kodus mul selliseid ei ole. Püüdsin kõigest väest igasugu mänguasju endale kokku krahmata- jube lahe oli pall, mis tegi piiksuvat häält ja isegi arstile tundus, et äkki ma ikka kuulengi midagi. Ma reageerisin kuidagi vagusalt. Emme muidugi oli natuke kurb, kuna ta ootas midagi muud. Kuid arsti lohutas, et ma ei oskagi veel kuulata võibolla ma isegi kuulen aga ma ei oska seda kuulmisega seostada.

Esmaspäev..

Hommikul oli meil logopeedi külastus. Seal oli tore. Seal on alati tore kuna saan seal erinevate mänguasjadega mängida ja seal tehakse mulle igasugu hääli. Logopeed arvas, et olen K-tähe kuhugi ära kaotanud, kuna viimane kord kui käisin siis tegin Kaa. Logopeed arvas, et pean K tähe uuesti üles otsima(tegid nalja minu kulul). Muidu kaob K täht päris ära. Aga muidu arvas logopeed, et olen täitsa tubli ja oskan palju asju.

Ilus päev Taevaskojas

Sõitsime laupäeva õhtuks vanaema poole külla.Sinna tulid ka minu tädi Merle ja tema tütar Lisete.Kuigi mina õhtul neid enam ei näinud, sest nad tulid väga hilja. Mina juba magasin. Hommikul kui ärkasin nägin ka neid. Alguses pisut vajasin harjumist, et tädi sülle minna. järgmisel päeval käisime jalutamas Taevaskojas. Nii hea oli looduses aega veeta. Liskaga oli ka koos hea mängida. Polnud ju teda ammu näinud.

Siin mulle meeldis istuda puujuure sees. Pärast ma ei olnud nõus sealt ära tulema.

Vaatlesime Lisetega ilma.

Suur Taevaskoja.

Heinakõrred olid lahedad.

Lisete seletas mulle, et puukoort ei saa kuidagi enam tagasi panna.

Emaläte.

Seal püüavad vanema ja tädi Merle koos Liskaga pähkleid leida.

Ilus järv.

Kui me teekonda alustasime siis mina magasin nagu ikka. Autosõit oli päris väsitav.

Haigla päev..

Nagu ma saan aru, et emme ei oska pilte õiges järjekorras siia blogisse panna. Haiglas oli ka häid hetki. Siin pildil sai emme mul juba haigla pluusigi seljast. Kuna mul vahetati side ära ja nüüd oli pea ümbermõõt väiksem. Emme juba oli valmis õdede käest kääre küsima, et saaks pluusi seljast lõigata. Muidugi oli ka see hea, kui emme mind palatist välja lubas. Siis sai koridoris kolada ja jalgu sirutada.

Leidsin endale uue sõbra.

Issiga oli lahe ta mõtles alati midagi sellist välja, et mul lõbus oleks ja unustaksin, et mul pea valutab. Issi isegi lubas oma telefoniga mängida ja emme lubas vahest oma käekotis sobrada.- mida kodus olles mulle iialgi ei lubata.

Tegelikult seda päeva meenutades oli see üks jube närvesööv päev.

Päev ennem haiglasse minekut...

Emme lasi mul ise süüa. Oi oli lahe. Püüdsin küll ise endale śööki suhu pista aga kuidagi kesiselt õnnestus. Emme aitas ka vahepeal. Lõpuks sain ikka kõhu täis.

Emme hakkas hoogsalt mind nüüd potile õpetama. Kuid vahel olen nii kaval, et tulen potilt ära ja kükitan poti kõrvale, siis on lihtsam pissida...

Tädi Jaana tõi päev ennem haiglasse minekut suure suvikõrvitsa. Emme lubas mul seda lähemalt uurida. Aga mul oli parasjagu söögiaeg tulemas ja ma püüdsin seda kõrvitsat otsast ampsata. Niiii hea oli.

Lihtsalt mõnusaid pilte..

Täitsa lahe kassipoeg. Nimeks tal UFO.

Siin püüan kassipoega magama panna, kuna ma ise tuttu minna ei tahtnud.

Käisin emme ja issiga nende sõbra sünnipäeval kaasas ja seal lasti mul mõnusaid päikseprille proovida(kui suureks saan siis ostan endale ka sellised)- mulle endale väga meeldis ja pakkus nalja. Nägin välja nagu väike mesilane.

...ilus päev.

Hommikul kui ärkasin tuli mulle tädi Merle külla.-nii lahe oli teda jälle näha. Mängisin ka veel hommikul kilpkonnaga.-mulle see asi meeldib. Issi läks tööle ja mina oma hommikust magamist tegema, kuna peale seda pidime emmega linna minema. Tädi Merle ootas meid. Kui linna jõudsime oli tädi Merle mulle puzzle raamatu ostnud- nii vahva. Siis kolasime turu peal emme ostis kartulit ja liha(muidugi mulle). Käisime ka poest läbi ja siis koju, sõime jäätist ja mind pandi jälle tuttu.-nii hea oli magada. Kui issi koju tuli töölt siis läksime ratastega sõitma, kuna väljas oli ilus päiksepaisteline ilm. Emme issi mõtlesid, et tuleb ilma ära kasutada ja mind rattaga sõtma viia- mulle see meeldis. Ahjaa vahepeal näitasin issile kus kell asub.- emme issi olid selle peale rõõmsad, kuna oskasin nende küsimusele vastata.

Kuigi vahest püüan sealt rattatoolist välja saada. Käisime Ülenurme konsumis ja emme ostis jäätist ja mulle kõrrejooki. Edasi sõitsime Ülenurme staadionile, seal pidasime väikse pikniku. Mina tahtsin staadioni peal natuke ringi joosta. Lõpuks kolasime ratastega koju tagasi ja kell oligi juba nii palju, et läksin vanni ja siis tuttu. Loomulikult ennem magama minekut veel toksisin kilpkonna-hihi.

....sünnipäeva jätk

Emme oli laisk ega viitsinud eile kohe kirja kõike panna. Emme küpsetas väga head õunakooki, millele lisasime veel peale vahukoort- isegi mina sõin ja tahtsin veelgi juurde. Aga tegelikult oli minul tore õhtu ehk siis sünnipäeva jätk. Kuna külla tulid meie naabrid ja tõid mulle kingiks vahva kilpkonna. Naabrimees Erki palus Anna-Liisal näidata mulle kuidas mänguasi toimib. Mina olin ise juba taibukas ja oskasin kilpkonna seljal olevatele kujunditele pihta lüüa- küll ma olin tubli. Lõpuks läksime välja grillima ja kooki sööma. Mulle meeldis see kui emme ja Anna-Liisa tegid palju mulle mullitajaga. Lahe oli vaadata. Oli mõnus õhtu, kuna sain kauem üleval olla ja maja ääres liiva sees mängida.

Rolandi päev

Küll tahaks lilli võtta.

Kükitan, et teisi petta ja siis haaran mõne õie.

Olen juba suur poiss. Oskan ka juba päris palju asju. Näiteks emme üritas mulle kõrrega joomist õpetada juba natuke aega tagasi. Täna emme ka proovis oma õpetusi. Näe oskangi kõrrega keefiri juua- jube lahe. Nüüd kui enam süüa ei taha siis näitan näpuga, et tahan kõrrega midagi juua. Samas oskan ka juba näidata, kus mu nina asub- vahepeal küll läheb suure näitamise peale näpp nina auku aga pole hullu.
Tean ka kus asuvad lambid. Emme issi kogu aeg küsivad, kus asub lamp ja kus asub nina- peab ju lõpuks meelde jääma.

Muidu on peale sünnipäeva igavad päevad olnud, vihma sajab ja õues saab vähe olla.

Rolandi esimene sünnipäev.

Õunapuu istutamine.

Mängin Annaliisaga.

Teen oma jälajälgi.

Eile oli minu sünnipäev. Sain juba 1-aastaseks.Emme tegi mulle vaarikatordi. Juba hommikul vara sõime issiga koos torti. Minu esimesed külalised olid Põlva vanaema ja tädi Merle oma perega. Issi läks veel hommikul tööle ja emme hakkas minu sünnipäevaks ettevalmistusi tegema, kuna päris palju külalisi oli tulemas. Mina muidugi pidin vanaemaga olema. Kuid mul oli ka lõbus kuna sain koos Lisettega ja ka tädi Merlega mängida. Kuskil kella 14.00-st hakkasid minu külalised tulema. Vahest oli selline tunne, et külalised muudkui tulid ja tulid ja päev tundus nii pikk. Meid väikseid põnne oli palju kuskil kokku koos minuga neli. Mängisime ja joonistasime vahepeal. Tädi Merle lasi ka minul paljaste jalgadega joonistada paberile võibolla pigem jalajälgi sinna teha- oi kui lahe oli. Sain ka palju kingitusi nagu nt suure prügiauto, raamatu ja rattatooli koos kiivriga. Kui väiksed külalised lahkusid, siis tulid veel õhtul Tartu vanaema, Kasper, Ruth ja Marten. Emme, issi sõbrad Ruth ja Marten tõid mulle sünnipäevaks minu oma õunapuu- selle üle oli väga hea meel. Enne magama minekut istutasime kõik koos ka õunapuu meile aeda.(nüüd saan varsti õunu süüa). Oli tore sünnipäev.

Rolandil rattatool ja kiiver

Minu päev algas linnas kolamisega. Issi ja emme avastasid, et mulle on vaja sünnipäeva kinki. Kohutav kuidas aeg lendab juba saangi aastaseks-lahe. Alustasime kingi otsinguid ratta poest, kuna issi ja emme tahtsid mulle osta rattatooli ja kiivrit. Nagu ikka pidime palju poode läbi kolama, et miskit mulle sobiks. Mõnes poes oli kiiver suur ja tool oli kole. Lõpuks Tartu Lõunakeskusest leidsime sobiva tooli ja kuskilt ratta poest ka sobiva kiivri. Siis ma oli juba väga väsinud ja jäin vahepeal autos magama. Emme issi sõid sellelajal kindlasti midagi head.

Siis kihutasime kiirelt koju, et rattatooli ja kiivrit proovida. Issi seadis oma ratta valmis ja paigaldas sinna rattatooli. Emme muidugi toppis mulle kiivri pähe- mis mulle väga ei meeldinud. Aga siis panid emme ja issi ka kiivrid pähe ja päris lahe oli. Nagu ikka pandi mind rattatooli rihmadega kinni- mis mulle kohe väga ei meeldi. Sõit võiski alata. Tegime alustuseks väikse tiiru maja juures. Siis sõitsime ka suurele maanteele, mina issiga ees ja emme oma rattaga taga. Päris lahe oli tuul muudkui vuhises ja mis veel lahedam nii palju autosid oli maanteel.- täitsa meeldis. Lõpuks olin juba nii väsinud.

Elistvere loomapark.

Issil oli selg haige ja me ei saanud naabritega pildistamis -tuurile minna. Kui hommikul ärkasime ja päike aknast sisse paistis otsustasid emme ja issi viia mind Elistvere loomaparki. Mina magasin oma hommikuse magamise ära. Emme pakkis asjad kokku ja sõit loomaparki algaski.

Kohe kui kohale jõudsime oli emmel nagu ikka suur pissi häda. Otsisime tualeti üles ja siis algas teekond loomade seltsi. Esimesed loomad olid ilvesed seal veetsime päris palju aega, kuna alguses pidime neid otsima. Issi tahtis neid hirmsasti näha. Mina nendest väga ei hoolinud vaid püüdsin kogu aeg vankrist välja saada ja kolama minna. Tegime oma ringi ja siis nägime metsa notsusi, mulle nad väga meeldisid. Aga nagu ikka ei püsi ma pudeliski paigal kogu aeg on vaja liikuda. Lõpuks jõudsime ka näriliste majja. Seal mulle väga meeldis, ma võiks lõpmatuseni neid pisikesi siblijaid vaadata- nii lahe. Viimased loomad olid Euroopa piisonid.Piisonitel oli ka kaks väikest järglast. Piisonid olid ka täitsa vahvad. Lõpuks ometi avastasid emme ja issi, et neil on ka kõht tühi nagu minulgi. Siis vudisime karust mööda- kes isegi ennast ei liigutanud ja üldse karul oli kama kaks kes siin liigub. Vudisime ikka edasi pikniku laua juurde, kus emme võttis kotist välja viinerid ja leiva-loomulikult ka minu joogi(kõrrejook). Emme tahtis mulle õpetada kõrrest joomist. Aga vist ei tulnud hästi välja, kuna topsist oli palju parem juua. Siis hakkasime asju pakkima ja kodu poole liikuma. Olin sellest päevast päris väsinud. Aga tore oli.

Proovin Rolandile blogi teha.

Mina nii pisike.

Kaalusin kaal 3092, pikkus 48.