Saabusime Põlvasse ja nii kui riided seljast said sain ka laualt kohe ühe õuna haarata. Mulle jubedalt õunad meeldivad. Tegelikult mulle puuviljad enamus meeldivad.
Jagasin ka õuna oma onutütrega. Tegelikult plaanisin, et ta sööks koore õuna pealt ära ennem ja siis saan õuna edasi süüa, muidu need koored kipuvad kurku minema. Aga tegelikult olen ma üks lahke poiss.
Siin aitame Mirtel Mileeniga onu Martinil vanaema avatud kinki kokku panna.
Siia pildile said peaegu kõik lapselapsed vanaisal ja vanaemal, kui üks siiski on puudu. Aga meie oleme need kõige nooremad.
Vanaisa sünnipäeval oli tore. Siis oli mul juba see kõrvatagune imevidin tööle pandud ja ma sain ka praktiseerida vanaisa ja teiste hääli, mida ma arvan kas ma ikka varem kuulnud olin.
No comments:
Post a Comment